Kultuuripaber viitab paberile, mida kasutatakse kultuuriteadmiste levitamiseks kirjutamiseks ja trükkimiseks. Taotluse alusel saab paberitooted liigitada kultuuripaberiks, pakkepaberiks, majapidamispaberiks ja eripaberiks.
Kultuuripaber koosneb peamiselt kolmest kategooriast: katmata trüki- ja kirjutuspaber, kaetud trükipaber ja ajalehepaber. Katmata trüki- ja kirjutuspaber hõlmab ofsettrükipaberit ja kirjutuspaberit; kaetud trükipaber koosneb peamiselt kunstipaberist (kaetud paber); ning ajalehepaberit kasutatakse ajalehtede ja perioodiliste väljaannete jaoks. Ofsettrükipaber (üldtuntud kui "topelt-ofsetpaber") on peamine kultuuripaberi liik, mida kasutatakse laialdaselt raamatutes, õpikutes ja ajakirjades. Kultuurpaber nõuab kõrgeid sileduse, valgesuse ja läike standardeid ning peab vastama keskkonnaeeskirjadele, nagu „Tehnilised nõuded keskkonnamärgistele{4}}Cultural Paper” (HJ 410-2017). Selle tootmine hõlmab selliseid etappe nagu tooraine ettevalmistamine, paberimassi valmistamine, varude ettevalmistamine, paberi valmistamine ja viimistlemine. Kuna tööstus on arenenud koos industrialiseerimisega, on turu kontsentratsioon suurenenud ja mõned suured paberitootjad on võtnud kasutusele integreeritud metsandus{9}}paberimassi ärimudeli. 2025. aastal tõi Shanghai futuuride börs turule maailma esimesed kultuuripaberi tuletisväärtpaberid: ofsettrükipaberi futuurid ja optsioonid.
Paber on üks minu kodumaa neljast suurest leiutisest; Ajalooliselt jaotati iidsete tekstide jaoks kasutatud paber tooraine põhjal kolme tüüpi: kanepi-põhine, niisi-kiu-põhine (koor-põhine) ja bambus-põhine paber. Üha karmiva keskkonnapoliitika tingimustes areneb kaasaegne kultuuripaberitööstus keskkonnasäästliku, vähese süsinikdioksiidiheitega-ja ringleva arengu suunas.